Eesti Spordi Kongressil - suurkoosolekul, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja, on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut.

2023 - X EESTI SPORDI KONGRESS

2018 - IX EESTI SPORDI KONGRESS

2014 - VIII EESTI SPORDI KONGRESS

2010 - VII EESTI SPORDI KONGRESS

2006 - VI EESTI SPORDI KONGRESS

2002 - V EESTI SPORDI KONGRESS

1998 - IV EESTI SPORDI KONGRESS

1994 - III EESTI SPORDI KONGRESS

kutsuti kokku Eesti Spordi Keskliidu poolt. Aeg oli küps teha kokku-võte 1989.a. Kongressil vastuvõetud suundade elluviimisest ning leida kiiresti muutu-vas ühiskonnas tuge spordiliikumisele. III Eesti Spordi Kongress toimus kahes osas. Esimene tööpäev oli 18. detsembril 1993.a. ja teine tööpäev 29. jaanuaril 1994.a.

Päevakord:
1. Eesti Spordi Harta arutelu ja vastuvõtmine
2. Eesti Spordiseaduse projekti arutelu
3. Spordi rollist ühiskonnas (4 alateemat: regionaalne areng, laste ja noorte sport, firmasport, majandamine)

Kokku osales üle 600 delegaadi kõigist Eesti üleriigilistest ja piirkondlikest spordiühendustest.
Kongress avaldas rahulolu vabatahtliku spordisektori kiire taastumise ja arengu üle. Samas tõdeti, et spordiliikumisel ei ole seadustega tagatud aga piisavat majanduslikku tuge. Võeti vastu rida edasist tegevust käsitlevat ühisdokumenti - soovitusliku iseloomuga resolutsiooni ja deklaratsiooni.
Võeti vastu on Eesti Spordi Harta - spordiliikumise põhimõtete ja lähiaja eesmärkide kogum.


1989 - II EESTI SPORDI KONGRESS

kutsuti 16. detsembril 1989. aastal kokku Eesti Spordiameti eestvedamisel. Ka see Kongress pani aluse sügavatele muutustele meie spordiliikumises. Osavõtjaid oli üle 800, kes esindasid pea kõiki spordialaühendusi, rajoone ja linnu.

Päevakord:
1. Eesti Spordikontseptsiooni vastuvõtmine
2. Eesti Spordi Keskliidu tegevuse taastamine
3. Eesti Spordiseaduse põhipunktide läbiarutamine

Spordikontseptsiooni vastuvõtmine tähendas üleminekut Euroopaliku spordikorraldusmudeli juurutamisele/taastamisele Eestis. Siis nimetati seda spordialakeskse juhtimise mudeliks.

Mõte kokkuvõtlikult järgmine - spordiliikumise aluseks on vaba tahte korras moodustunud spordiklubid, kes ühinevad spordialade kaupa iseseisvateks spordialaliitudeks ja piirkonda-de kaupa piirkondlikeks spordiliitudeks. Ühel konkreetsel spordialal toimuva tegevuse koordineerimine on ainult selle üleriigilise spordiliidu pädevuses. Sihiks seati spordiliitude kujunemine iseseisvateks juriidilisteks isikuteks ja nende õigusliku koha saavutamine/taastamine rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide liikmeskonnas. Otsus Eesti Spordi Keskliidu taastamisest realiseeriti 1990. aasta jooksul. Paraku ei õnnestunud ühist otsust spordiseaduse vastuvõtmisest realiseerida.

1919 - I EESTI SPORDI KONGRESS

kutsuti Eestimaa Spordiseltsi "KALEV" initsiatiivil kokku siis, kui käisid veel Vabadussõja lahingud. 1919. aasta novembris toimunud Kongress pani aluse Eesti ühinenud spordiliikumisele. Sellel otsustati moodustada spordi juhtimise keskorganisatsioon Eesti Spordi Liit, kutsuda Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks ellu Eesti Olümpia Komitee ning saata võistkond 1920.a. Olümpiamängudele Antverpenis.